Kreeka oraakel
Kreeklased palvetasid oma jumalaile koduseil altareil ja templeis. Enamikul pühamuist oli tähtsust ainult selle paiga jaoks, kus nad asetsesid. Kuid mõningaid pühamuid austati kogu Kreekas ja vahel koguni väljaspoolgi. Eriti kuulsad olid need pühamud, kus asusid oraaklid, kes jagasid mitmesuguseid nõuandeid ja ennustasid tulevikku. Selliseks oli näiteks Dodoona oraakel Epeiroses, üks vanemaid Kreekas. Seal asetses mägedes tihedas hiies oja kaldal altar ja võimas tamm. Viimast loeti pühaks ja muistendi järgi võis ta lehtede sahinast kuulda peajumala Zeusi tahet. Mingisugust nõu või ennustust kuulda soovijad tulid selle tamme juurde. Preestrid nagu mõistatasid tema sahinat ja andsid inimestele edasi jumalate näpunäiteid.
Veel laiemalt tuntud oli Delfi oraakel. Ta asus Parnassose mäe jalal Fookises (Delfi linnas Kesk- Kreekas). Seal andis ennustusi eriline naispreester, keda kutsuti püütiaks. Ta istus kolmejalgsel järil koopalõhe kohal, kust väljus uimastavaid aure. Uimastatuna neist aurudest kaotas püütia teadvuse ja kisendas seosetuid sõnu. Preestrid tõlgendasid neid oma heaksarvamise järgi. Sageli suunasid nad inimeste ja koguni tervete riikide tegevust oma isiklikes huvides, just nagu oleks see sündinud jumalate nimel.
Et oraaklid tegelikult ei teadnud tulevikku, siis andsid nad kahemõttelisi vastuseid, mida võis tõlgendada nii või teisiti. Kord näiteks küsis Lüüdia kuningas Kroisos enne otsustavat lahingut pärslastega Delfi oraaklilt, kas ta peab minema üle Halyse jõe, s.t. algama sõda Pärsiaga. Oraakel vastas, et jõest üle minnes purustab Kroisos suure riigi. Kroisos, veendunud seejärel oma võidus, läks üle jõe, siiski aga kaotas. Kui Kroisos süüdistas oraaklit valeennustuses, siis vastasid Delfi preestrid talle, et süüdi pole mitte oraakel, vaid ta ise: Kroisos hävitas tegelikult ju riigi, ainult mitte Pärsia, vaid oma enda riigi.
Oraaklite poolt antud nõuannete ja ennustuste eest toodi templile andameid. Delfi tempel muutus aegade jooksul määratute rikkuste omanikuks. Seetõttu omandas Delfi suure mõju kogu Kreekas: laenutas raha, segas end riikide siseasjadesse, aitas ühte või teist maad sõja ajal.
Veel laiemalt tuntud oli Delfi oraakel. Ta asus Parnassose mäe jalal Fookises (Delfi linnas Kesk- Kreekas). Seal andis ennustusi eriline naispreester, keda kutsuti püütiaks. Ta istus kolmejalgsel järil koopalõhe kohal, kust väljus uimastavaid aure. Uimastatuna neist aurudest kaotas püütia teadvuse ja kisendas seosetuid sõnu. Preestrid tõlgendasid neid oma heaksarvamise järgi. Sageli suunasid nad inimeste ja koguni tervete riikide tegevust oma isiklikes huvides, just nagu oleks see sündinud jumalate nimel.
Et oraaklid tegelikult ei teadnud tulevikku, siis andsid nad kahemõttelisi vastuseid, mida võis tõlgendada nii või teisiti. Kord näiteks küsis Lüüdia kuningas Kroisos enne otsustavat lahingut pärslastega Delfi oraaklilt, kas ta peab minema üle Halyse jõe, s.t. algama sõda Pärsiaga. Oraakel vastas, et jõest üle minnes purustab Kroisos suure riigi. Kroisos, veendunud seejärel oma võidus, läks üle jõe, siiski aga kaotas. Kui Kroisos süüdistas oraaklit valeennustuses, siis vastasid Delfi preestrid talle, et süüdi pole mitte oraakel, vaid ta ise: Kroisos hävitas tegelikult ju riigi, ainult mitte Pärsia, vaid oma enda riigi.
Oraaklite poolt antud nõuannete ja ennustuste eest toodi templile andameid. Delfi tempel muutus aegade jooksul määratute rikkuste omanikuks. Seetõttu omandas Delfi suure mõju kogu Kreekas: laenutas raha, segas end riikide siseasjadesse, aitas ühte või teist maad sõja ajal.
