Kreeka kangelased

Herakles
Kreeka suurim kangelane Herakles oli surematu jumalate valitseja Zeusi ja sureliku naise Alkmene poeg. Juba lapsena oli Heraklesel rohkem jõudu kui täiskasvanud mehel.
Kord roomasid väikese Heraklese aseme juurde kaks suurt madu ja hakkasid end magava lapse ümber mässima ja talle kaela ümber väänduma. Karjatades ärkas Herakles unest, haaras maod pihku ja kägistas nad ainsa pigistusega surnuks.
Kõik inimesed rääkisid sellest imest, mis Teebas oli juhtunud. Pime prohvet Teiresias ennustas väikesele poisile kangelaselu täis tööd ja elu lõpul surematust.
Teiresiase sõnad läksid täide. ning pärast kangelaslikku elu, mis oli täis tööd, ootas Heraklest surematus.
Tema 12 vägitegu:
1.Nemea lõvi tapmine
2.Lerna hüdra tapmine
3.Keryneia hirve kinnipüüdmine
4.Erymanthose metssea kinnipüüdmine
5.Augeiase tallide puhastamine
6.Stymphalose lindude tapmine
7.Kreeta sõnni kinnipüüdmine
8.Diomedese hobuste äratoomine
9.Hippolyte vöö äratoomine
10.Geryoni kariloomade äratoomine
11.Hesperiidide õunte äratoomine
12.Kerberose äratoomine
Theseus
Atika peakangelaseks loeti Thesust, kuningas Aigeuse poega. Tema vägitööd meenutavad palju Heraklese vägitöid. Theseus surmas Atika kõige julmema röövli Prokrustese. Prokrustes kutsus mööduvad teekäijad enda juurde, kostitas neid ja seejärel käskis neil puhata oma voodis. Kui säng oli külalisele lühike, siis raius Prokrustes tal jalad otsast; kui see oli pikk, siis venitas ta külalist. Seda voodit nimetatigi "Prokrustese sängiks". Theseus tappis Prokrustese, langetades ta tema oma voodisse, mis osutus talle liiga lühikeseks.
Theseuse peamine vägitegu oli oma maa vabastamine raskest ja hirmsast andamist, mis tuli saata Kreeta kuningale Minosele. Iga üheksa aasta järel saadeti Minosele seitse neidu ja seitse noormeest, kelle ta andis süüa Minotaurosele. See oli inimkeha ja härja peaga koletis, kes elas labürindis.
Selle vägitöö raskus ei seisnud mitte niivõrd selles, et surmata hirmus koletis, kuivõrd selles, et pärast labürindist välja pääseda. Kuid Minose tütar Ariadne armus Theseusesse ja andis talle niidikera. Theseus sidus niidi sissekäigu juurde, tungis labürinti, surmas Minotaurose ja leidis seejärel niidi abil väljapääsu labürindist.
Sõites sellele vägiteole ütles Theseus isale, et kui kõik lõpeb õnnelikult, siis tõstab ta laevale valged purjed. Õnnetuse puhul jäetakse aga laevale mustad purjed peale. Kuid võidust joovastatud Theseus unustas selle ja sõitis mustade purjedega. Aigeus, kes kogu aja ootas kaldal laeva, nägi musti purjesid ja otsustas selle järgi, et Theseus on hukkunud. Meeleheites viskus ta merre. Sellest ajast peale, kõneleb muistend, hakati seda merd nimetama Egeuse mereks.
Perseus
Perseus oli kreeka mütoloogias peajumal Zeusi ja Danae poeg. Delfi oraakel ennustas Danae isale, Argose kuningas Akrisiosele surma tütrepoja käe läbi. Seepeale pani vanaisa Perseuse koos emaga kasti ja heitis merre. Viimased aga randusid saarel. Selle valitseja võttis Danae naiseks. Ajapikku Perseus sirgus ja saare kuningas kartis trooni pärast. Ta tahtis Perseusest vabaneda ja saatis noormehe Medusa pead tooma. Athena ja Hermese kaitse all ning kolme vanaeide, õdede-graiade abiga õnnestus Perseusel saada nümfidelt tiivulised sandaalid, võlupaun ja võlumüts. See tegi ta nähtamatuks. Kasutades Medusa kivistava pilgu vältimiseks peeglit, õnnestuski tal selle pea maha raiuda. Isegi maharaiutud peal oli kivistav jõud ja seetõttu ei vaadanud ka Perseus Medusale otse näkku.
Kui Perseus oli tagasi tulnud, korraldati spordimängud. Ka Perseus võttis neist osa. Ta heitis ketast, kuid nii õnnetult, et see lendas pealtvaatajate sekka ja tappis ühe vana mehe. See oli Perseuse vanaisa Akrisios.
Orpheus
Kreeka maakonnas, mida kutsuti Traakiaks, elas kuulus laulik Orpheus. Ta mängis lüürat ja oskas peale selle nii ilusasti laulda, et tema laulu võimule ei suutnud mitte keegi vastu panna.
Achilleus
Ta on müütiline vanakreeka kangelane, sureliku Tessaalia kuninga, Zeusi lapselapse Peleuse ja surematu nereiidi Thetise poeg. Achilleus oli vapraim kreeklane Trooja sõjas, Homerose "Iliase" kangelane.
Bellerophon
Õnnetu oli Sisyphose suguvõsa. Sisyphose poja rebisid hobused tükkideks ja tema pojapoeg Bellerophon pidi kodumaalt põgenema. Teda kahtlustati mõrvas.
Bellerophon, kes sai tiivulise hobuse Pegasose abil jagu tuldhingavast Kimäärist (lõvi pea, soku keha ja mao sabaga koletis). Vastne kangelane hakkas keksima ning ennast jumalatega võrdseks pidama, seetõttu jumalad karistasid teda, lasid tal ratsult maha kukkuda ja “kangelane” lõpetas elupäevad kerjusena.